Planeerimist peetakse liigseks kuluks

Logistika juhtimises on oluline mõiste tarneahel, mis hõlmab kogu toote arengutsüklit tooraine tootjast kuni pakendi käitlemiseni. Kuidas näevad Eesti ettevõtted enda positsiooni tarneahelaturul?

Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteina sõnul on tarneahela mõistmine ja optimeerimine äri planeerimisel võtmetähtsusega: “Suudame tootjana tõhusalt töötada vaid juhul, kui näeme nii ennast kui kõiki oma partnereid selle väärtusahela lahutamatu osana. Seda enam, et meie klientide jaoks tulevad kõik tooted Sakult. Teisisõnu tähendab see, et meie ülesanne on tagada kogu ahela sujuv toimimine, sealhulgas asjaomaste osakondade omavaheline koostöö, et lõppfookus jääks kliendi ja tarbija teenindamisele.”Väikeettevõttele liigne kulu

Pärnu Mööblivabrik OÜ juhi Jüri Makarovi sõnul ei ole eraldi tarneahela süsteemi läbivaatamine väiksema ettevõtte jaoks väga oluline, veelgi enam, selle eraldi planeerimine võib olla liigne kulu. “Kuniks otsest lattu tootmist ei ole, on kõik korras. Bürokraatiat ja näitajaid, millel silma peal hoida, on ju niigi palju: statistika- ja maksuamet, tööinspektsioon ja nii edasi.”

Makarovi sõnul tunneb ta pigem, et tema firma konkureerib turul eraldiseisva ettevõttena. Osaliselt on selle põhjuseks asjaolu, et suurem osa tööst on projektipõhine, mis tähendab, et vajalik on hoida paindlikkust. Aastatega on Makarovi sõnul välja kujunenud ja paika loksunud ka konkreetsed logistilised lahendused.

Wolf Groupi emafirma OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul ei pruugi see, kas firmad ise oma positsioonist tarne­ahelas endale aru annavad, olla väga oluline. “Kokkuvõttes konkureerivad kõik oma tarneahelatega, sõltumata sellest, kas nii sellest ka aru saadakse. Mida laiem on tegevusgeograafia, seda aktuaalsem tarneahelate jälgimine on,” väitis ta. Puusaagi hinnangul seab lõppude lõpuks ettevõtja kujutlusvõime piirid, kui laialt või kitsalt enda jaoks tarneahelat nähakse.

Krimelte tarneahelal on Puusaagi sõnul geograafiast lähtudes piiriks maakera ise, aga toote seisukohast algab tarneahel kliendi vajaduse mõistmisest ja tootedisainist ning lõpeb sellega, kui toode on kasutatud ja selle pakend utiliseeritud.

Ahela paikasaamine üks esmategevusi

2007. aastal Jõgevamaal Tabivere vallas asutatud ja sest saati jõudsasti kasvanud paatide ja muude klaasplastist toodetega tegeleva OÜ Lingalaid tegevjuht Vahur Poolak ütles, et tarneahela täpne läbimõtlemine oli firma rajamisel üks esimestest sammudest.

“Me näeme praegu oma tootmistsüklis viit peamist etappi, alates toorme tarnest kuni toote lõpptarbijani jõudmiseni. Sealhulgas on eriti oluline kolmepoolne kokkulepe meie, Soome turustaja ja transpordifirma vahel,” ütles Poolak. Logistiliste ülesannete lahendamisel ­aitab alati laotarkvara, kuigi alguses saadi hakkama ka lihtsate Exceli tabelitega.

Kuna tarned on suured ja ulatuvad enamasti mitmesaja paadini, siis võetakse logistika planeerimine ette enamasti mitu kuud varem. Läbi vaadatakse olulisemad parameetrid, et kõik saaks õigel ajal tehtud ja jaotusvõrku mööda laiali saadetud. Poolaku sõnul on planeerimine on siin selgelt võtmesõna.

Estanc ASi tarneahela planeerija Katrin Tuuder ütles, et kui firma tootmismaht ületab kriitilise piiri, siis on tihtipeale otstarbekas palgata tarneahela korraldamiseks tööle eraldi inimene. “Meie ettevõte on mõne aastaga üsna kiiresti kasvanud ja seoses sellega oleme hakanud tähelepanu pöörama ka tarneahelale. Seda nii ettevõtte sees kui ka väljaspool, et oma protsesse efektiivistada,” ütles Tuuder.

Kogu Estanci tarneahelaprotsess on kiires arenemisfaasis. Praeguseks on endale täpselt teadvustatud protsessi keerukust, ja iga lüli vajaduste analüüsiks abivahendina kasutusele võetud Visio tarkvara. “Järgmise sammuna seisab ees analüüs, seejärel korduvate tegevuste vältimine ja võimalusel protsesside lühendamine ja lihtsustamine,” ütles firma hankejuht Kersti Ojamets.

Igas osakonnas on omad väikesed tarneahelad ning nende optimeerimisega tegeleb firma iga päev. Suure ahela optimeerimine seisab veel ees.

Efektiivsust raske hinnata

Enda jaoks tarneahela lahti mõtestamisel ja piiritlemisel on oluline küsimus, kuidas selle toimimist üldse hinnata. Tehnilisi lahendusi siin kuigi palju ei ole, kõige lihtsamateks ja kõnekamateks mõõdikuteks on aeg ja raha.

Kastein ütles, et tarneahela hindamisel ja korraldamisel tuleb paika panna kindlad põhimõtted. “Kui me räägime efektiivsuse mõõtmisest või selle hindamisest, siis lähtume põhimõttest – me peame leidma kõige efektiivsema mooduse kliendi teenindamiseks, tehes seda kõige sobivaima hinnaga. Siin on kliendi silmis parima tasakaalu otsimine pidev ülesanne. Juhul, kui see tasakaal kaldub ülemäära teeninduse poolele, seab see surve alla konkurentsivõime ning mõjutab ka kulu poolt. Teisalt paneb liigne rõhk kuluefektiivsusele surve alla klienditeeninduse taseme,” ütles Kastein.

Samas niinimetatud traditsioonilise tarneahela mudelis kaldub kaalukauss pigem kuluefektiivsusele ja teeninduse pool jääb vähema tähelepanuga. “Saku Õlletehases on selle tasakaalupunkti otsimise proportsioon ligikaudu 50:50, sest näeme klienditeeninduse kõrget taset ühe oma konkurentsieelisena,” ütles Kastein.

Autor: Kaur Maran, kaasautor